4.Loengu reflektsioon

Laanpere, M. (2017). Innovatsioonintehnoloogiad4: Innovatsiooniaudit, portfoolio,  strateegia (loenguslaidid).  http://edidaktikum.ee/et/content/4innovatsiooniaudit-ja-strateegia

Innovatsiooniaudit

Innovatsiooniportfoolio

Innovatsioonistrateegia- Mis, miks, kus, millal?– Inimestel on selge visioon, kuidas innovatsioon suurendab meie konkurentsivõimet
– Innovatsioonistrateegia on selgelt esitatud, kõik teavad, mis on uuenduste eesmärk. Tegevuskavad.Selleks, et innovatsiooni juhtida, tuleb sellest aru saada ja tegevus süstematiseerida.

 

 

Loengust sain teada, et on olemas erinevaid innovatsiooni mudeleid. Tidd?

Turul tekkinud uued vajadused dikteerivad nõudmisi ja pakkumisi. Turu tõmme – push pull. sellest  lähtuvad ettevõtted.

Pildiotsingu tidd process tulemus

E-kooli raskused alguses.

Auditi mudelid:

  • Innovation for Growth
    Innovation Diamond
    McKinsey 7S innovatsiooniauditi mudel

Lisaks

  • lineaarsed: push- pull.
  • tagasisidestatud:  seos eri osade vahel.
  • torustiku mudel:suhted klientide ja partneritega.
  • innovasioonivõrgustikud:süsteemide koosvõime.
Advertisements

Innovatsioonistrateegia

Strateegia aluseks võtsime SAMR mudeli. Töö tegime koos Liis Viini ja Katariina Lindega.

Eesmärk:

  • Laps kasutab õppetegevuses interaktiivset tahvlit

Tulem:

  • Laps kasutab interaktiivset tahvlit otstarbekalt ja heaperemehlikult.

Meetmed:

  • Grupitöö
  • Avastusõpe
  • Tehnoloogia kasutamine
  • Lapsestlähtuvõpe

Edukriteeriumid:

  • Lapsed kasutavad iseseisvalt ja eesmärgipärastatult interaktiivset tahvlit.

Riskihinnang:

  • Mis mõttes riskihinnang? Ma ei saa aru, mille riskihinnang?

Tulemuslikkuse hindamisvahend:

  • Lapsed ise leiavad vajalikuinformatsiooni internetist ja jagavad seda rühmakaaslastele.

SAMR mudel

Asendamine (Substitution)

Sellel tasemel kasutavad õpetajad või õpilased uusi tehnoloogilisi vahendeid, et asendada vanu. Tavalise projektori asemel kasutatkse interaktiivset tahvlit. Projektorit kasutati videode vaatamiseks ja esitlusteks, kuid interaktiivse tahvliga tekivad uued lisa võimalused ja kasutusfunktsioonid. (tahvli käivitamine, tahvli kasutamine kirjutusalusena, interaktiivsele tahvlile mõeldud õppemängude kasutamine).

Lisamine (Augmentation)

Selles tasemes tulevad ilmsiks need lisa funktsioonid, mille pärast üks vahend asendati teisega. Interaktiivne tahvel täidab videode näitamise funktsiooni, kuid lisaks sellele saab seda kasutada ka õppetegevuste rikastamiseks, näiteks mängude mängine. Samas on see uus vahend, mida on võimalik lõimida erinevate õppe- ja kasvatustegevuste valdkondadega.

Muutmine (Modification)

Sellel tasemel kasutatakse tehnoloogiat tõhusamalt näiteks ülesande uute osade ümber kujundamiseks ja õpilaste õppimise muutmiseks. Õppimine muutub tõhusamaks, sest tänapäeva lapsi ümbrtsevad digitehnoloogilised vahendid ning see tõttu on tehnoloogiat kasutades võimalik muuta õppimine lastele huvitavamaks. Lapsed saavad ise proovida erinevaid interaktiivse tahvli funktsioone. Igale rühmale on antud oma ülesanne ja viis kuidas seda lahendada.

Uuesti määratlemine (Redefinition)

Selles etapis kasutavad õpilased uut vahendit uute ülesannete lahendamiseks ja loomiseks. Samas püstitakse uus eesmärk ja saavutatakse uus õpitulemus. Lapsed peavad kasutama google otsingu mootorit, et leida hommikuringis tekkinud küsimustele vastused, näiteks mis värvi on jänese kasukas talvel, mitu mutti on vaja muti kasuka jaoks, kiirem lind? Vastused kuvatakse interaktiivsele tahvlile, nii näeb kogu rühm otsingu tulemust ja seda kuidas internetis info otsimine käib.

 

Innovatsiooniküpsuse kaardistus

Töö koostasid Liis Viin, Raige Ifrad ja Katariina Linde

 

SAMR (Substitution, Augmentation, Modification, Redefinition) mudel on loodud, et tehnloogiat oleks lihtsam õppimisse ja õpetamisse integreerida. Tõlgituna SAMR tähendab asendamist, lisamist, muutmist ja uuesti määratlemist. Selle mudeli põhjal saab kindlaks teha, kas integreeritud vahendist on olnud kasu või mitte.

Mudelil on neli taset:

Asendamine (Substitution)

Sellel tasemel kasutavad õpetajad või õpilased uusi tehnoloogilisi vahendeid, et asendada vanu. Näiteks MS Wordi asemel Google Docsi, mõlemad on vahendid dokumentide loomiseks aga üks asendub teisega.

Lisamine (Augmentation)

Selles tasemes tulevad ilmsiks need lisa funktsioonid, mille pärast üks vahend asendati teisega. Võttes aluseks jällegi Google Docsi näite, see vahend võimaldab automaatset salvestamist ja teistega jagamist ilma, et peaks tegema lisa liigutusi selleks.

Muutmine (Modification)

Sellel tasemel kasutatakse tehnoloogiat tõhusamalt näiteks ülesande uute osade ümberkujundamiseks ja õpilaste õppimise muutmiseks. Näiteks Google Docsis dokumendile  kommentaaride lisamine, koos ühise dokumendi kallal töötamine ja tagasiside andmine.

Uuesti määratlemine (Redefinition)

Selles etapis kasutavad õpilased uut vahendit uute ülesannete lahendamiseks ja loomiseks. Samas püstitakse uus eesmärk ja saavutatakse uuse õpitulemus.

SAMR mudeli plussid ja miinused:

Plussid

  • Võimalik kasutada mudelit tunni planeerimisel
  • Tehnoloogiat juurutatkse järk järgult
  • Tegevused on määratletud
  • Mudel on lihtne ja arusaadav

Miinused

  • Pidevalt peab toimuma areng
  • Eesmärgid ei ole määratletud

Organisatsiooni analüüs

Veebipõhised õpikeskkonnad, mida kasutavad õpetajad: Learningapps, facebookis on lasteaia siseseks  info jagamiseks n-ö foorum, lisaks on vanematele info jagamiseks rühma grupp facebookis-millele on ligipääs vaid lastevanematel. Lasteaial on ühine server, kuhu laekuvad nädalaplaanid.Ideid saadakse ka Facebooki “Lasteaednike ideede” leheküljelt ja Pinterestist. Lasteaial on kodulehekülg ja lisaks Facebookis tutvustav lehekülg.

Füüsiline õpikeskkond:  Hea Alguse meetodil kujundatud rühmaruum. Kaasaegsed tehnikavõimalused nagu arvuti ja interaktiivsearvuti  ning tahvelarvutite kasutamine.

Veebipõhised õpikeskkonnad, mida kasutatakse laste õpetamisel: Learningapps, Frepy. Veebipõhiste keskkondade kasutamine võimaldab hallata nii õpisisu, kui ka õppeprotsessi.

Füüsiline õpikeskkond: Hea Alguse meetodil kujundatud rühmaruumi tegevuskeskused. Õueala, millel kasvavad puud. Ülemiste park, mida saab õppekäikudeks kasutada. Võimalus ühistranspordiga õppekäikudel käia.

  • Kelle arvamust küsisid? Mitme õpetaja käest? Esialgu rääkisin enda juhendajaga ja uurisin, mida tema arvab, millisel viisil võiksin uuritavatele gruppidele läheneda. Jõudsime järelduseni, et kõige lihtsam oleks kasutada interneti keskkonnas täidetavaid ankeete. Otsustasin, et loon googles õpetajatele ja vanematele küsimustiku GoogleFormsi keskkonnas .  Kokku lepitud ajaks jõudsid kõik 9 õpetajat küsimustikule vastata.  Küsimustiku saatsikolme rühma  vanematele. Kuigi majas on 5 rühma, siis üks neist on rahvusvaheline ja teine alles hoid, kus kuni 2 aastased lapsed.   Ülevaate teen Kalli-kalli lasteaiast, sest töötan selles lasteaias 5.aastat ning minu kanda on olnud kaks aastat haridustehnoloogiline pool. Seega oli endal ka huvi, et kui palju lapsed ja õpetajad on asjas sees.  Kokku sain arvamusi 10  õpetajalt, 14 lapsevanemalt, 6-lt lapselt.
  • Mida küsisid? Lisa ankeedi/intervjuu näidis!

    Lapsed: 

    • Kas sa oled lasteaias mänginud mõnda mängu tahvelarvutis või arvutis? Milliseid?
    • Kas õpetaja on näidanud sulle huvitavaid pilte arvutist?
    • Kas õpetaja on näidanud mõningaid videosid? Multifilme?
    • Kas oled mänginud ka seinal oleva suure seinatahvliga/ interaktiivse tahvliga. 
    • Milliseid mänge olete seal mänginud?
    • Millised IKT vahendid on olemas sul kodus. Asetasin lauale tahvelarvuti, mobiili, arvuti, millele laps  said osutada. 
    • Milliseid mänge oled mänginud nendes  vahenditega, mis on laual?
    • Millal sa mängid neid mänge?
  • Mis meetodit kasutasid? Miks? Püüa põhjendada, miks see meetod tundus kõige sobivam, et selle valisid? Lastega tegin intervjuu. Lindistasin nende vastuseid. Kuna Kuukalli rühma lapsed teavad mind, siis ei pidanud ma end tutvustama.Õpetajate ja lastevanemate puhul kasutasin küsitlust.  Mainin siinkohal, et lisasin küsimusi, mis mind ennast huvitasid ka. Et kuna olen lasteaias viinud läbi koolitusi, siis huvitas, mind kui huvitatud inimesed sellest ka edaspidi on ja kas nad kasutavad saadud teadmisi õppetöös lastega.
  • Kuidas andmeid kogusid? Lastega tegin intervjuu. Intervjueerisin 6-te last. Õpetajad ja lapsevanemad said täita küsitlust GoogleFormsis. Postitasin küsitluse lingi Facebooki gruppi, mis on vaid töötajatele mõeldud.
  • Mis oli keeruline, takistas info kogumist? Õpetajates tekitas segadus mõiste veebipõhine keskkond. Nad ei saanud aru, kust jookseb piir nende enda töö jaoks kasutatavate keskkondade ja lastega kasutatavate vahel. Mul tuli seda selgitada. Lisaks tekkis probleeme algul küsitluse koostamisega, sest alguses ma ei osanud seadistada küsitlust nii, et saaks valida mitut vastust. Nii, et pidin katsetama.
  • Mis lihtsustas, oli üllatav, positiivne? Postiivne oli see, et mu enda kolleegid osalesid hea meelega küsitluse täitmises. 
  • Millised on tulemused? Mida teada said? (Kasutatavad keskkonnad nii õpetaja töö lihtsustamiseks kui ka õppetöös lastega, e-üritused, e-kursused, e-turundus, kogukonnad (õppimiseks ja õpetamiseks) 

Õpetajad:

Alljärgneva põhjal võin järeldada, et õpetajad on huvitatud edaspidi koolitustel osalema. Ilmselt peaksin neile rohkem praktiseerimisel toeks olema. Õpetajad teadsid hästi, mida kasutatakse lasteaias ja rühmas õpikeskkondadena. kusitlus-1-2

kusimused-3-4

kusimused-5-6

kuss-7

kuss8-9

10. Millistel? Ja sellele tuli 1 vastus, milleks oli IKT vahendid ja autojuhi teooria kursus.

Lapsevanemad:

Alljärgneva põhjal järeldan, et ilmselt on lasteaias rühm, kellel pole facebookis rühma gruppi, sest vastustes esines “Ei tea, ei ole!”. Siiani pole tõepoolest lastevanematele tehtud veebipõhiste keskkondade kohta koolitusi, sest minu rühma vanemad on saanud vajaliku info minult ja teised õpetajad ei tunne veel nii kindlalt ennast, et soovitada. Ma arvan, et see on asi, millele tulevikus mõelda. Positiivne on see, et küsitletutest üle poole olid kas facebooki grupis või jälgisid facebookis lasteaia gruppi.

lapsevanem

lapsevanem2

lapsevanem3

lapsevanem4

lapsevanem5

Lapsed:

Küsitluses osales 6 last. Intervjueerisin igat last eraldi, sest ei tahtnud, et vastused ühtiksid. Lindistasin vestluseid mobiiltelefoniga.

Uurisin algul, mida lapsed mäletavad/teavad lasteaias kasutatavatest mängudest ja IKT vahenditest. Lapsed rääkisid, et on tahvelarvutitel lahendanud erinevaid mänge. Ristsõnu, memoriini, pildi ja sõna kokku sobitamist. Seda olevat nad saanud ka teha suurel tahvlil (e.interaktiivsel tahvlil). Õpetaja on õhtuti lasknud   arvutist muusikat ja teinud diskot. Lisaks on nad vaadanud erinevatel nädalatel videosid interaktiivselt tahvlilt. Ühel lapsel oli meeles, kui ta nägi sealt pilti, kus hobusel oli kala pea ja karu jalad. Kolm last ütlesid, et on näinud sealt Jänku Jussi multifilmi ja kui on väga vihmane hommik, siis saavad nad vaadata mõnda pikemat multifilmi. Viimati vaadati koos “Viplalat”. Lisaks on nad saanud tahvlile pliiatsiga tähti kirjutada.

Kõigil küsitletutel oli kodus, kas tahvelarvuti või mobiiltelefon, millel nad said mängida mänge.  Nad kirjeldasid seadmeid, mis nende teised perekonna liikmed  kasutavad. Mängudest tõid lapsed välja järgmised: Kivide mäng, MineCraft, Farmi mäng, pallide tulistamise mäng, Angry Birds, Ponide mäng, Beeboti mäng.  Mänge mängivad nad kas hommikul, kui autoga lasteaeda sõidavad või siis, kui lasteaiast ära. Mõni sai mängida õhtuti pärast hammaste pesemist. Ühel lapsel oli tahvlipäev vaid teisipäevane õhtu ja lühikest aega.

Evalvatsiooni kava

Koostasid: Martin Männik, Sille Paas ja Liis Viin

Järgnev on õpisüsteemi Moodle formatiivne evalvatsioon Kirckpatricku kahe esimese evalvatsiooni taseme järgi:

Reaktsioon: Evalvatsiooni meetodiks eksperiment meetod. Andemte kogumise meetodeid on kaks. Üheks neist on õppijate filmimine õpikeskkonna kasutamise ajal. Seejärel analüüsitakse õppija näoilmeid, klahvivajutusi, reaktsioone. Hiljem kutsutakse vajadusel õppijad tagasi, vaadatakse koos murekohad üle ning küsitakse nende kohta küsimusi – vestlus jällegi salvestatakse. Lisaks kogutakse õppijate pilootgrupilt kirjalik tagasiside Google Forms keskkonna küsimustiku kaudu. Küsimustik on koostatud evalvatsiooni objektide asjakohasuse ning esteetilisuse mõõtmiseks. Mõõtetakse objekte nagu õppesisu, strateegiat, ülesandeid, hindamismeetodeid, interaktsiooni, õppematerjale, õpikeskkonda üleüldiselt ning õppekorraldust.

Õppimine: Õppijatelt kogutakse kursuse esimeses kontakttunnis lühikese küsimustiku kaudu andmeid teemakohastest teadmistest. Kursuse lõpus hinnatakse sama küsimustikuga õpitulemusi uuesti ning võrreldakse esijalgsete tulemustega. Korrelatsioon näitab, kas õpilased on õppetulemused saavutanud ning mis moodulid on õpisüsteemis arengukohtadeks.

Innovatsioonipoliitika analüüs

Ülesanne:

Koosta Eesti ja/või EL digi-innovatsioonipoliitika analüüs ühes konkreetses valdkonnas (nt. raamatukogud, IKT üldhariduses), analüüsides ka nende poliitikate mõju ühele konkreetsele organisatsioonile.

Kaks võimalikku lähenemist:
Ülalt-alla: EL poliitika > Eesti poliitika > juhtum
Alt-üles: Juhtum > Eesti poliitika > EL poliitika

Otsustasin uurida alusharidust ja alushariduse õpetajatele seatud nõudmisi digioskuste valdkonnas. Samas kirjutan lühidalt  ka eelkooliealistele laste digioskustest. Seoses igapäevase tööga kõnetab alusharidusevaldkond mind ennast kõige enam. Analüüsisin selle kodusetöö käigus ka seda, mis tasemel on minu töökoha didgitehnoloogia kasutamine ja kolleegide oskused.

Eelkooliealine laps:

Alustan analüüsi Euroopa dokumentidest liikudes Eesti omadele. Euroopa komisjoni EURYDISE annab ülevaate lapse varajasest haridusest/alusharidusest Eestis. Antud dokumendis on toodud välja, et lisaks erivajadustega laste õpetamisele tavaklassides, tagatakse igale eelkooliealisele lapsele aasta enne kooliminekut võimalus käia lasteaias, et omandada lugemisoskus. Samas tuuakse välja kaasaegse õpetamise võimalused, millesse on kaastatud digitaalnetehnoloogia, mida kasutatakse nii õpetamiseks, kui õppimiseks.

Kooleelne lasteasutuse riiklik õppekava:

Koolieelses lasteasutuse riiklikus õppekavas on toodud välja eesmärgid, mis puudutavad eelkooliealise lapse digioskusi. Laste arengu suunajateks on õpetajad ning nad loovad arengut toetava keskkonna. Toetava keskkonnaga saab siduda ka IKT vahendeid, kuna tänapäeval on lastel neid piisavalt. Kirjas on, et  õppimiseks valitud koha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, nende valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist. Seejuures kasutatakse  tegevusteks vajalikke vahendeid  ning kaastakse personali. Vahenditena saab kasutada ka IKT vahendeid, mida saab tegevuste lõimimisel kasutada. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamises kirjas, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve.  Millest viimane on tänapäeva lapsi arvestades ideaalne, sest lapsi huvitavad IKT vahendid. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

Elukestva õppe strateegia 2020

 Olen seoses Tallinna Ülikooli koolitöödega „Eesti elukestva õppe strateegiaga 2020“ tutvunud, kuid mitte nii põhjalikult. Olen varem võtnud infot vaid 4.peatükist, milleks on „Digipööre elukesvas õppes“.  Seekord pöörasin lisaks ülesande sisule tähelepanu rohkem infole, mis oleks seotud ka minu tööga ja alushariduse jaoks seatud eesmärkide, strateegia ja kitsaskohtadega. „Eesti elukesta õppe strateegiat 2020“ lugedes sain aru, et see hõlmab mingil määral lasteaedu, kuid märkasin, et selle digi-pädevuste eesmärgid on suunatud põhiliselt põhikoolidele, gümnaasiumitele ja kutseõppeasutuse õppekavadele ja nende arendamisele, kuid lasteaedade digitaalset õpivara seal eraldi välja ei toodud.  „Digipööre elukestvas õppes“ tuuakse välja järgnev: tagatakse põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õppekavas seatud eesmärkide ning õpitulemuste saavutamist toetava digitaalse õppevara olemasolu, mille hulka kuuluvad e-õpikud, e-töövihikud, avatud õppematerjalid, e-õpetajaraamatud ning veebipõhised hindamisvahendid.  See, et „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ väga palju alusharidusega seotud digipädevustele ei keskenduta tuli minu jaoks uudisena, sest näen HITSA koolitustel, kuidas lasteaedades proovitakse luua õppematerjale ja lõimida ainevaldkondi digikultuuriga. Info, mille põhjal võib veidigi järeldada, et see ka lasteaedu puudutab oli peatükis „Digipööre elukesvas õppes“: digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades. Otsustasin seejärel tutvuda enda lasteaia õppekavaga ja kui lugesin selle läbi, siis märkasin, et see oli koostatud aastal 2011 ning lähtutud oli  „vanast heast“ ja digioskustega seotuid teemasid oli kas teadlikult välditud või ei  osatud neid veel sisse tuua. Tegin ettepaneku uuendusteks, sest juba on aasta 2017, siis vajaks see parendusi. See oli minu jaoks info, mida ma varem ei teadnud ning millele tähelepanu ei osanud pöörata.

Strateegilistes eesmärkides ja meetmetes on välja toodud lause, mis puudutab lasteaedu, et üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuse õpetajate ja koolijuhtide koolitussüsteemi kujundav täienduskoolitussüsteem ehitatakse üles viisil, et oleksid tagatud haridusasutuste eripära arvestavad kvaliteetsed koolitused. Uudisena tuligi minu jaoks eelpool mainitu, et õppeasutused peavad looma rohkem paindlikke võimalusi õpetajate ümberõppeks (uus ainevaldkond, haridustehnoloogi lisapädevus, eripedagoogika alane lisapädevus jms). Enda lasteaia näitel tean, et tähelepanu ei pöörata näiteks koolituste valikul digipädevuste arendamisele. Selleks, et saada selles valdkonnas teadmisi peab olema kollektiivis nendest teamistest huvituv inimene, kes annab teadmisi sisekoolituste abil edasi. Mina ise olen osalenud  HITSA koolitustel või saanud infot Tallinna Ülikooli loengutes ja püüdnud saadud teadmisi kolleegidele edasi anda. Seoses minu huvide ja soovidega on minu lasteaias IKT- vahendite võimalustes nähtud plusse ning tehnikat on juurde soetatud. Kuid sellest hoolimata puutun igapäevaselt kokku ka kitsaskohtadega: isegi kui ligipääs digitaristule ja digitaalne õppevara on tagatud, siis inimestel puuduvad oskused ja julgus katsetada ning proovida.

Analüüsides sain rohkem infot kitsaskohtade kohta. Teadsin, et üleüldiselt on suur probleem õpetajate digipädevus, kuid ei teadnud, et lasteaia juhtkond peaks seda parandama. Eeldasin, et see on rohkem õpetaja enda soovide ja tahtmise taga. Arvasin, et iga õppeasutus ajab oma asja aga, et eesmärgiks on luua ühtne digi-pädevuste süsteem, seda ma ei teadnud. Uueks infoks oli minu jaoks, et arendatakse kompetentsikeskust, mille eest vastutab Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Ning see toetab muuhulgas digi-innovatsiooni õppeasutustes. Näen juba enda õpingutest, et selle suunas liigutakse.

Kutsestandard, õpetaja, tase 6: Kutsestandard, õpetaja tase, 6

Oman õpetaja taset 6 ja olen varem selle dokumendid õpingute käigus põhjalikult läbi töötanud.  Antud dokumendis on konkreetselt välja toodud digivahendite kasutamise kompetentsuse nõue: kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele (https://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE %20NETS.T.pdf). Samuti on lisatud link järgmisele lehele, mille kaudu saab õpetaja enda pädevusi hinnata ja arendada.

Leian, et nii mõndagi teist alapunkti õpetaja, tase 6 läbiva kompetentsi tegevusnäitajates on võimalik seostada IKT-vahenditega ning lisada innovatiivsust digitehnoloogiaga. Haridustehnoloog/õpetaja peab olema valmis ka avalikeks esinemisteks ning meediaga suhtlemiseks.

Kasutatud kirjandus:

https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020

https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/index.php/Estonia:Early_Childhood_Education_and_Care

https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetaja-tase-6.1.et.pdf

Innovatsiooni mudel

TAM (The technology acceptance model)

Mudel, mille abil saab teada, kuidas kasutajad võtavad tehnoloogiat vastu ja kasutavad seda. Mudel annab ülevaate sellest, millised tegurid mõjutavad kasutajate otsust et kuidas ja millal uut tehnoloogiat kasutatada.

TAM mudel koosneb alljärgnevatest komponentidest:

Pildiotsingu TAM innovation tulemus

  1. Välised tegurid
  2. Tajutav kasulikkus
  3. Tajutav kasutamise kergus
  4. Suhtumine kasutamisse
  5. Kavatsus süsteemi kasutada
  6. Reaalne süsteemi kasutamine

mudel.png

Hoolimata TAM mudel laialdasest kasutamisest on saanud see palju kriitikat.

TAM-i uuendused TAM2 ja TAM3.

Allikad:

https://en.wikipedia.org/wiki/Technology_acceptance_model

 

 

3 loeng

Ülevaade organisatsiooni  erinevatest variantidest innovatsiooni leviku ja -valmiduse hindamiseks.

Innofatsiooni difusioon
Edutegurid.
Innovaator on mängujuht. Innovaatorid intuitiivselt lähtuvad asjadest, kuid teisi kolleege see ei kõneta. Tuleb puust ja punaseks teha.
 Gartneri haibikõver: võib märgata kõikide uute tehnoloogiate puhul. See väljendub selles, kui uus tehnoloogia saab n.ö “ülekiidetud” innovaatorite poolt (silver bullet), miski mis lahendab tulevikus tekkivad probleemid. Näiteks: Amazonis raamatute müümine oli tipus, kuid siis langes.
TAM2
Likert skaala, kes esimesena käis välja sümeetrilise väärtuse keskpunkti suhtes. Keskmine- nii ja naa. Vasakul, pole nõus ja paremal sellest pigem nõus.

Pildiotsingu likert scale tulemus

Concern-Based Adoption Model
Kõiki ei peagi ümber veenma. See on võimatu üritus. SAMR-i saab ikka kasutada.
Sotsiotehnilise mudeli eelkäija on ANT- active network theory

Atkissoni koostatud rollimäng loengus:

Uuendaja ehk innovaator: uute ideede allikas
Muutusagent: ideede populariseerija, vahendaja
Kaasamineja: uuenduste esmane omaksvõtja
Peavool: neutraalsed uuenduste suhtes
Pidurdaja: muutused ei sobi
Reaktsionäär: ideele vastuvõitleja
Ikoonipurustaja: “vana korra” kibe vastane
Spirituaalne erak: praktilisest elust mittehuvituv tegelane
Resigneerunud toriseja:  peamiselt vaikiv, omaette hoidev, kuid kõige vastu.