Õppedisaini mõistega puutusin esimest korda kokku, kui lõin bakalureuse lõputöö raames mängu prototüübi. Siis proovisin juhinduda ADDIE mudelist.  Töö praktilise osa koostamisel sain sellest palju abi. Juba siis mõistsin, et õppedisaini on vaja, et enda jaoks panna paika protsessi etapid.

Esimesest loengust sain palju juurde. Ma ei olnud varem omanud ülevaade erinevatest õppedisainidest. Ma ei hakka siinkohal välja tooma üksühele loengus näidatut, kuid tegin märkmeid iga näite kohta, mis slaididel olid. Hea oli tõdeda, et loeng ei koosne vaid slaididest vaid ka iga õppedisaini kohta oli suuline näide, mis tekitas huvi materjali vastu ning sai tänu sellele kirja. Kõige sümpaatsemad õppedisaini muidelid mu jaoks olid ADDIE ja MERRILL’i “Kivike tiigis”. ADDIE, kuna olen seda varem kasutanud ja MERRILL’i puhul “Taanduv toetamine” oli minu jaoks sümpaatne. Kasutan seda ise ka enda töös lastega. Näiteks uue materjali omandamisel. Saab alati näidatud paar ülesannet tervenisti või poolikult ette. Lõpuks aga lahendab laps järgmisi ülesandeid iseseisvalt. Töötan hetkel lasteaias. Kasutan oma töös “Hea alguse” süsteemi, mille tulemusena laps saab valida millises järjekorras ta ülesandeid lahendab ning neil endil lasub ülesanne märkida tabelisse, milline tegevuskeskus on neil läbitud. Samas töötades eelkooliealistega tuleb olla alati väga paindlik. Nädalateemade puhul saavad lapsed alati kaasa rääkida- milline teema neid huvitab? Mida tahavad teada saada? Lisaks “Hommikuringi” arutelud, kus lapsed saavad arutleda ja põhjendada oma arvamust, kartmata hukkamõistu.

Loengust sain juurde ka arusaamise õpisüsteemi struktuuri kohta. Avastasingi mõneti enda rõõmuks, et harrastan õpetajana kõige enam “Laadaplatsi” meetodit. Loodan, et suudan seeläbi enda õpilasi mõjutada iseendale toetuma ning end usaldama.

Mis aga hetkel kõige segasemaks jäi oli grupitöö, mis tuleb projektina. Loodan kiirelt saada selgust, mida täpselt tuleb teha. Sest see on üks tume maa minu jaoks.

 

 

 

Advertisements

Ülesanne

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]

Õpikeskkondi on erinevaid. Õpikeskkonna loomisel mängivad rolli nii õpetaja, kui õppija. Seejuures  on oluline kaasata õpilast õpikeskkonna loomisesse.  Õpikeskkonnad on seoses tehnoloogia arenguga mitmekesistunud. Suletud keskkondade puhul aga kontrollib õpikeskkonda kolmas osapool. Vabade keskkondade alla aga kuulub vabalt kättesaadav sotsiaalne tarkvara, mis võimaldab materjalide säilitamist ja kättesaadavust ka pärast õpinguid (näiteks wordpressi loodud materjal). Lisaks annab see võimaluse infot esitada nii avatult, kui suletult. Õpikeskkonnad on loodud täitmaks rolli, milleks on õpilaste motiveerimine ja erinevate õpistiilide kasutamine (luua koos kaasõpilastega, jagada informatsiooni jne).

Lugemismaterjal tegi minu jaoks põhjaliku ülevaate tänapäeva õpikeskkonna võimalustest. Millised need on ning kuidas neid üksteisest eristada. Hea meel on, et olen õpingute käigus saanud kasutada erinevaid õpikeskkondi, mis on andnud võimaluse lemmiku kujunemiseks. Samas on erinevate keskkondade kasutamine ka andnud juurde kogemusi, et kuidas toimetada erinevalt ülesehitatud keskkondades.

Minu kokkupuuted e-õppega on peamiselt olnud ülikooli õpingute raames. Olen kasutanud Moodlet, eDidaktikumi ja EduFeedrit. Tudengina eelistan eDidaktikumi. Siiani on mulle väga hästi sobinud enda isikliku wordpressi pidamine. Wordpess annab võimalusi luua mitmeid lehekülgi, mis on seotud ühe kontoga. Nii saab vajadusel iga õppeaine jaoks luua eraldi lehekülje. Kuna olen lasteaias õpetaja, siis tehnoloogilisi õpikeskkondi ma otseselt oma töös lastega ei ole kasutanud. Küll aga on välja töötatud õpikeskkond “Hea Alguse” meetodil, mis annab lapsele võimaluse valida sooritatavate ülsannete järjekorda. Lisaks saab laps märkida suurde tabelisse enda nime taha, millise pesa (tegevuskeskuse) on ta läbinud.

 

 

 

Pildiotsingu steve jobs good artists quote tulemus

Minu jaoks on reflektsioonide kirjutamine toimunud siiani alati mängeldes. Ilmselt seetõttu, et olen tundnud end teadvat juba loengus käsitletud teemast varem niipalju, et juurde saadud teadmised vaid täiendavad seda.  Seda töökogemusele toetudes ja ilmselt oli see bakalaureuse võlu. Ma juba näen,et magistris see ei tööta enam nii. Haridustehnoloogina töötades olen erinevatel koolitustel (HITSA-s ja ka Tallinna Ülikooli bakalaureuse õpingutel kokku puutunud mõisetga “innovatsioon”. Jah, ma olen haridustehnoloog aga seda alushariduse valdkonnas. Seega kõik, mis on seni olnud seotud innovatsioonitehnoloogiaga on minu jaoks olnud tahvelarvutit, GPS-kunst, interavktiivne tahvel, e-õpe jne.  Kõik see, millega igapäevaselt tööl õppetegevusi läbi viin ja mille kasutamist õpetan lastele. Nii olengi innovatsiooni mõiste puhul keskendunud mõistele “digi” nagu tõi välja ka õppejõud. Harjumatu on mõelda, et pean nüüdsest haarama suuremat suutäit, kui varem. Et alusharidus ei saa olla enam minu jaoks A ja O. Lisanduvad kõik teised haridusastmed. Innovatsioonitehnoloogia sellisena, nagu ma sellest loengus kuulsin on suur tume ala, millesse pole varem nii süvitsi süvenenud.

Seega tagasi vaadates oli loengu algul esitatud küsimus” Mis on minu jaoks innvovatsioon” väga vajalik, et tekiks huvi kaasa mõelda ja süveneda. Loengus käsitletud teemad hõlmasid väga paljut seda, mis mind hetkel igapäevases töös ei puuduta ( sotsiaalne innovatsioon, kool (e-kool), üldharidus, majandus, turundamine, protsess, toode). Seega tuli välja, et innovtasioonitehnoloogiast ei tea ma põhimõtteliselt üldse. Ei tea olemust ja  seda, kui paljut see haldab ning millest see tegelikult koosneb.

 

 

 

 

 

 

Minu nimi on Liis Viin. Olen lasteaias 6-7 aastaste laste õpetaja, haridustehnoloog ja muusikaringi juhendaja. Lasteaias olen töötanud 6 aastat. Haridustehnoloogina 3 aastat. Septembrist (2016) alustasin koos kahe haridustehnoloogiga  AHI-i ( Alushariduse haridustehnoloogia innovaatorid) eestvedamist, et lasteaedades töötavad haridustehnoloogid saaksid jagada kogemusi ja ideid. Võrgustiku FB lehekülg

2017. aasta sügisest hakkan koostama e-koolikoti jaoks kvaliteetseid õppematerjale ja digikogumikke.

Käesolev e-portfoolio annab ülevaate ülikoolis tehtust ning ka sellest, kuidas olen saadud teadmisi rakendanud lasteaia õppetöös. Lehekülg on seotud erinevate wordpressi veebilehtedega. Lisaks olen uusi ideid saanud HITSA koolitustelt. Ülevaade  Läbitud koolitused

 

 

IT eelarve

***** lasteaia IT eelarve

Lasteaias on 20 töötajat(pedagoogid,erispetsialistid, koristaja,köögitööline )

Sülearvuteid rühmades ja majas  kokku  6

Lauaarvuteid 2

Arvutite kasutusaeg  6aastat

Tööl 0,25 koormusega’haridustehnoloog

tabel eelarve

Lisa analüüs, mis oli eelarve koostamise juures keerulist, rasket.

Eelarvet aitas koostada majandusjuhataja, kes näitas üldist eelarvet. Sealt tuli mul endal otsida üles IT-ga seotud  lahtrid.

Millist infot oleksid vajanud veel? Sain infot piisavalt.

Kas said piisava info? Kellelt? Tegevjuhilt sain infot piisavalt.

Miks on oluline koostada lasteaia it-eelarve? Mis on selle plussid? Miinused?

Lasteaia  it- eelarvet on oluline koostada kuna seal on täpselt välja toodud just IT valdkonnale planeeritud vahendite , tööjõu  ja teenuste kulud. Plussiks peangi seda, et sellest saab lähtuda ja kinni pidada.

 

 

Lasteaia riskide ja ohtude hindamine

NÕRKUS OHT TÕENÄOSUS MÕJU RISKITASE
Kui töötajad unustavad tööarvutites personaalsetest lehekülgedest välja logida. Arvutitel on ühesugused paroolid. IT süsteemide volitamatu kasutamine. 2 3 9
Enamus olemasolevatest IKT vahenditest, mida kasutatakse töökohustuste täitmiseks on iganenud. Seadmete kasutamise ajast  tulenevalt võib see üles öelda. Sellest tulenevalt võib tekkida erakorralisi väljaminekuid, millega pole arvestatud. 3 3 9
IKT vahendite hooletu käsitlemine töötajate poolt (ebastabiilsel pinnal, vedelike läheduses)

 

Vahendite valesti

käsitlemise tõttu on vaja

ressursse uute

vahendite jaoks või

hoolduseks.

2 3 6
Õhtustel aegadel, mil majas toimuvad joogatunnid ja nädalavehtustel, mil laste sünnipäevad, liigub majas võõraid isikuid. Sellega kaasneb varguste oht Vargus 2 3 6

 

Omapoolne hinnang ja selgitus, kuivõrd keeruline oli seda hindamist teha.

Ma ei olnud varem lasteaias olemasolevaid riske hinnanud. Ülesande koostamisel lähtusin eelkõige näidisest, sest selle abil sain aimu, millele tähelepanu pöörata ning mida pidada ohtudeks ja riskideks. Kergeks tegi ülesande koostamise see, et olen antud lasteaias mõnda aega töötanud.

Kuivõrd keeruline on neid riske ja ohte maandada.

Positiivne oli hindamise juures see, et avastasin paljut, mis on lasteaias hästi korraldatud. Arvutitel on viirusekaitse ja paroolid peal, kuid viimased on ühesugused. Need tuleks ära muuta. Nii haldab iga rühma informatsiooni selle rühma õpetajad. Isiklikest kontodest väljalogimist meenutaks paberile kirjutatud meeldetuletus: „ Logi palun kontodelt välja!“ Meeldetuletus on arvutil või siis seinal, mis arvuti lähedal.

Iganenud tehnika väljavahetamist tuleb juhtkonnale meelde tuletada. Kui hetkel töötavad kõik arvutid, siis tuleks arvestada sellega, et varsti tuleb need välja vahetada. Selleks tuleb raha eraldada.

Varguste ohtu kahjuks välistada ei saa. Rühma uksi lukustada ei saa, sest koristaja peab saama igal õhtul ligipääsu rühmadesse. Võtmetega opereerimine talle ei sobi. Kui võõrad inimesed korraldavad laste sünnipäevi lasteaias, siis juhtkonnast tuleb keegi alati kohale, kui sünnipäevalised tuleb sisse lasta. Võib- olla tuleks kellelgi olla majas ka ajal, mil sünnipäeva peetakse. Joogatunnis käijate tegemisi näeb mingil määral koristaja, kuid ka tal on oma töö. Seega korralikku järelvalvet pole võimalik tagada.

IKT vahendite hooletut käsitlemist saab parandada. Selleks tuleb töötajatele seda meelde tuletada, et tehnikat heaperemehelikult käsitleksid.