Informaatika didaktika- Isesisev töö 3 – Paaristöö+individuaalne töö

Töö koostasid Liis Viin ja Reeli Rehe

Paaristöö osad: KELARÕK

Eesmärgid  koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkides on kirjas, et  üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse igakülgset (kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset) arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Ümbritseva keskkonna mõistmine tänapäeval tähendab aga  seda, et on vaja mõista ka tehnoloogiat, mis meid ümbritseb. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide ja sisu all välja toodud mina ja keskkonna valdkonna sisuna tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja korraldamise all toodud välja, et valdkonna teema võetakse lapse argpäevast ja teda ümbritsevast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust. Seega tehiskeskkonna  alla võib lugeda ka IKT vahendeid ja virtuaalkeskkondi.

Õppimise käsitluses koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas.

 Laste arengu suunajateks on õpetajad ning nad loovad arengut toetava keskkonna. Toetava keskkonnaga saab siduda ka IKT vahendeid., kuna tänapäeval on laste neid piisavalt.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine  koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Kirjas on, et  õppimiseks valitud koha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, nende valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist. Seejuures kasutatakse  tegevusteks vajalikke vahendeid  ning kaastakse personali. Vahenditena saab kasutada ka IKT vahendeid, mida saab tegevuste lõimimisel kasutada.

Õppekeskkond  koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas.

 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamises kirjas, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Tänapäeva lapsi huvitavad IKT vahendid.

ANALÜÜS: Kuna olen varasemalt erinevates ainetes pidanud analüüsima KELARÕK-i, siis ei olnud minu jaoks midagi, mida ma varem poleks lugenud. Siiski tuli KELARÕK-ist leida laused, mille puhul sai n-ö ridade vahelt kaudselt välja lugeda, et  neid saab siduda IKT-ga.

Elukestva õppe strateegia 2020

Analüüs:

Enne Tallinna Ülikooli õpingute algust ma ei teadnud, et on koostatud midagi sellist nagu  „Eesti elukestva õppe strateegia 2020 „. Olen seoses Tallinna Ülikooli koolitöödega „Eesti elukestva õppe strateegiaga 2020“ tutvunud, kuid mitte nii põhjalikult. Olen varem võtnud infot vaid 4.peatükist, milleks on „Digipööre elukesvas õppes“.  Seekord pöörasin lisaks ülesande sisule tähelepanu rohkem infole, mis oleks seotud ka minu tööga ja alushariduse jaoks seatud eesmärkide, strateegia ja kitsaskohtadega. „Eesti elukesta õppe strateegiat 2020“ lugedes sain aru, et see hõlmab mingil määral lasteaedu, kuid märkasin, et selle digi-pädevuste eesmärgid on suunatud põhiliselt põhikoolidele, gümnaasiumitele ja kutseõppeasutuse õppekavadele ja nende arendamisele, kuid lasteaedade digitaalset õpivara seal eraldi välja ei toodud.  „Digipööre elukestvas õppes“ tuuakse välja järgnev: tagatakse põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õppekavas seatud eesmärkide ning õpitulemuste saavutamist toetava digitaalse õppevara olemasolu, mille hulka kuuluvad e-õpikud, e-töövihikud, avatud õppematerjalid, e-õpetajaraamatud ning veebipõhised hindamisvahendid.  See, et „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ väga palju alusharidusega seotud digipädevustele ei keskendu tuli minu jaoks uudisena, sest näen HITSA koolitustel, kuidas lasteaedades proovitakse luua õppematerjale ja lõimida ainevaldkondi digikultuuriga. Info, mille põhjal võib veidigi järeldada, et see ka lasteaedu puudutab oli peatükis „Digipööre elukesvas õppes“: digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades. Otsustasin seejärel tutvuda enda lasteaia õppekavaga ja kui lugesin selle läbi, siis märkasin, et see oli koostatud aastal 2011 ning lähtutud oli  „vanast heast“ ja digioskustega seotuid teemasid oli kas teadlikult välditud või ei  osatud neid veel sisse tuua. Kuigi käes on juba aasta 2016, siis vajaks see parendusi. See oli minu jaoks info, mida ma varem ei teadnud ning millele tähelepanu ei osanud pöörata.

Strateegilistes eesmärkides ja meetmetes on välja toodud lause, mis puudutab lasteaedu, et üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuse õpetajate ja koolijuhtide koolitussüsteemi kujundav täienduskoolitussüsteem ehitatakse üles viisil, et oleksid tagatud haridusasutuste eripära arvestavad kvaliteetsed koolitused. Uudisena tuligi minu jaoks eelpool mainitu, et õppeasutused peavad looma rohkem paindlikke võimalusi õpetajate ümberõppeks (uus ainevaldkond, haridustehnoloogi lisapädevus, eripedagoogika alane lisapädevus jms). Enda lasteaia näitel tean, et tähelepanu ei pöörata näiteks koolituste valikul digipädevuste arendamisele. Selleks, et saada selles valdkonnas teadmisi peab olema inimesel endal  initsiatiivi. Mina ise olen osalenud  HITSA koolitustel või saanud infot Tallinna Ülikooli loengutes ja püüdnud saadud teadmisi kolleegidele edasi anda. Seoses minu huvide ja soovidega on minu lasteaias IKT- vahendite võimalustes nähtud plusse ning tehnikat on juurde soetatud. Kuid sellest hoolimata puutun igapäevaselt kokku ka kitsaskohtadega, mis on välja toodud „Olukorra analüüsis“ toodud kitsaskohtades: isegi kui ligipääs digitaristule ja digitaalne õppevara on tagatud, siis inimestel puuduvad oskused ja julgus katsetada ja proovida.

Analüüsides sain rohkem infot kitsaskohtade kohta. Teadsin, et üleüldiselt on suur probleem õpetajate digipädevus, kuid ei teadnud, et lasteaia juhtkond peaks seda parandama. Eeldasin, et see on rohkem õpetaja enda soovide ja tahtmise taga. Arvasin, et iga õppeasutus ajab oma asja aga, et eesmärgiks on luua ühtne digi-pädevuste süsteem, seda ma ei teadnud. Uueks infoks oli minu jaoks, et arendatakse kompetentsikeskust, mille eest vastutab Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Ning see toetab muuhulgas digi-innovatsiooni õppeasutustes. Näen juba enda õpingutest, et selle suunas liigutakse.

Kutsestandard, õpetaja, tase 6: Kutsestandard, õpetaja tase, 6

Olen varasemalt kutsestandarti õpetaja 6 taset vaadanud, kuid põhjalikult läbi töödelnud mitte. Antud dokumendis on konkreetselt välja toodud digivahendite kasutamise kompetentsuse nõue: kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele (https://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE %20NETS.T.pdf). Samuti on lisatud link järgmisele lehele, mille kaudu saab õpetaja enda pädevusi hinnata ja arendada.

Leian, et nii mõndagi teist alapunkti õpetaja, tase 6 läbiva kompetentsi tegevusnäitajates on võimalik seostada IKT-vahenditega ning lisada innovatiivsust digitehnoloogiaga. Haridustehnoloog/õpetaja peab olema valmis ka avalikeks esinemisteks ning meediaga suhtlemisega.

Audru lasteaed Männituka õppekava

Männituka õppekavas ei ole eraldi välja toodud peatükki digitehnoloogia vahendite kasutamise ega õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste arendamise kohta. Samas on lasteaia visiooniks: AUDRU VALLA KÕIGE LAPSESÕBRALIKUM, AJAGA KAASASKÄIV, TRADITSIOONIDEGA LASTEAED. Tulevikus tasub kindlasti õppekavasse sisse kirjutada haridustehnoloogia rakendamise suunad.

Looduskaunis koht ja läheduses asuv mets ning kiriku dendraarium võimaldavad Männituka lastel viibida palju värskes õhus ning läbi viia mitmekülgseid arendavaid tegevusi looduses. Antud hetkel töötab töögrupp lasteaia loodusraja rajamiseks. Minu ülesanne on selles kaardi teostamine, hilisemalt soovin seda edasi arendada ka viisil, et kaarti saaks kasutada IKT-vahenditega kas siis õppemänguna või õuesõpet toetava tegevusena.

Õppekava ei ole lõplik, ta on muudetav vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele, ühiskonnas toimuvale, looduse aastarütmile, lasteaia sisestele vajadustele. Õppekavasse tehakse täiendusi, järeldusi ja täpsustusi erinevates valdkondades, lapse arengu jälgimises ja hindamises ning töös erivajadustega lastega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et lasteaed teeb esimesi samme digitehnoloogia ning haridustehnoloogiliste pädevuste sisseviimiseks lasteaia õppekavasse.

Iseseisevtöö- LIIS

Kasutasin töö koostamisel hindamismudelit, mille skaalaks oli 1-5. See oli minu jaoks kergemini arusaadav. Valisin 3.punkti, milleks oli „Töö- ja õppeprotsesside kujundamine digiajastul“. Õpetajad demonstreerivad teadmisi, oskusi ja tööprotsesse, mis on omased innovaatilisele professionaalile nii digitaalses kui ka laiemas ühiskonnas.

  1. demonstreerivad vilumust tehnoloogiliste süsteemide kasutamisel ja olemasoleva teadmuse ülekandmisel uutele tehnoloogiatele ja situatsioonidele; Hindan seda enda puhul 4-ga. Põhjendan seda sellega, et kui keegi palub töö juures minult tehnoloogia kasutamisel abi või rakendustest aru saamisel, siis suudan ma enda varasemate kogemuste põhjal probleemi lahendada ja kolleege juhendada. Toon näiteks situatsiooni, kus arvasin, et üks rakendus nagu Bee-Botti toimib lisaks iOS-ile  ka Androididel, kuid selgus kolleegile seda näidates, et olin eksinud. Seega leidsin kiirelt androidi jaoks lahenduse, mis kokkuvõttes oli mitmekülgsem. Kui ma otsin enda vahenditega katsetan rakendusi, siis saan kiiresti aru, kuidas see toimib, kuid täiesti võõraste vahendite tundmaõppimiseks pean võtma aja.

Ma olen eluaeg olnud see inimene, kes näiteks tehnika kasutusjuhendeid kunagi ei loe läbi, sest ise nikerdamise ja lahenduste otsimise kaudu saavad asjad mulle kiiremini selgemaks. Loon igapäevaselt Google Docs-i faile ja oskan piirata/lubada sissepääsu, nii erinevate saitide puhul (youtube, facebook, wordpress). Kõige enam tunnen end kodus WordPressis, mida kasutasin blogi pidamiseks juba enne Tallinna Ülikooli astumist.  5-ga ma ei julgeks veel hinnata, sest ma iial ei tea, kas suudaksin päris kõiki seadmeid hallata. Siiani olen suutnud kolleege nende vahenditel juhendada aga näiteks, kui käisin hiljuti HITSA koolitusel, kus tehti ülevaade QOMO-st, siis ma ilmselt vajaksin veidi rohkem aega süvenemiseks. Hetkel olen töötanud Prometheaniga aga seda selleks, et teha koolitusi mängude loomise kohta. Minu jaoks on see lihtsalt olnud koolitades kolleege pigem arvuti ekraani suurendusklaasiks. See õigustab end!

  1. teevad õppijate õpiedukuse ja innovaatilisuse toetamiseks koostööd õppijate, kolleegide, vanemate ja teiste kogukonnaliikmetega, kasutades selleks digitaalseid vahendeid; Hindan 4-ga. Tegin Facebooki privaatse grupi lapsevanematele, et nad saaksid kursis olla laste tegemistega fotode kaudu. Lisaks on arengumapid lastevanemate jaoks saadaval Google docsis ja just see info, mis puudutab nende last. Igal reedel saadan nädalat kokkuvõtvat kirja zone.ee abil, kuhu tegin lastevanemate listi. Nii, et valides ühtse nimetuse“ lapsevanemad“, ei pea ma eraldi e-maile lisama. Skype olen kasutanud, et õpetada lastele suhtlemist/ mittesuhtlemist võõrastega. Seoses kooliga olen loonud rühmatööde jaoks grupivestlusi, mis võimaldab arutleda ja infot kiiresti edastada. 5-ga ei saa hinnata, sest ma ei ole veel proovinud video/ audio konverentsi. Lisaks on mu töökohas olemas ühtne server, mida kasutan.
  2. edastavad efektiivselt asjakohast informatsiooni ja ideid õppijatele, vanematele ja kolleegidele, kasutades digiajastu erinevaid meediume ja formaate;

Hindan seda 5-ga. Alati, kui koolist või HITSA koolitustelt saan uut informatsiooni, siis jagan seda kolleegidega. Lisaks, kui vanemad on küsinud minu käest nõu, milliseid mänge lasta lapsel tahvelarvutis või nutitelefonis mängida, siis olen teinud neile nimekirju arendavatest mängudest. Olen WordPressi ühe kasutaja alla loonud mitu lehekülge. Ühel neist teen jooksvalt ülevaadet sellest, milliseid õppetegevusi lastega teen ja mis on seotud IKT vahenditega.  Lõin Learningappsi ühise konto, mille alla kolleegid saavad mänge luua. Nüüd on plaanis tehtud mängud laadida moodlesse ja teha sellele konto. Esimesel ülikooli aastal lõin Googole docs-i kausta, kus on materjalid, mida saan nädalaplaanides kasutada (õpivara).

Kui olen leidnud mingi rakenduse, mida soovin kolleegidega jagada, siis kasutan võimalust teha koolitusi.

  1. kujundavad ja soodustavad uurimistegevuse ning õppimise toetamiseks tänapäevaste ja tulevaste digitaalsete vahendite efektiivset kasutamist, et leida, analüüsida, hinnata ja kasutada erinevaid infoallikaid. Sellele ei oska hinnet anda, sest kui vaatasin põhjalikku selekteerimist, siis justkui oleks 3, sest ma kasutan arvutit, kui ka nutitelefoni andmete leidmiseks ja salvestamiseks. Minu jaoks on väga tähtis, et minu isiklikes tehnoloogiavahendites oleks internetiühendus, salvestamise võimalused ja hea foto/videokaamera. Mis puudutab lauset „Eneseanalüüsist lähtudes planeerib ja teostab järjepidevalt oma elukestvat õpet.“, siis saaks 5-e panna, sest ma hoian HITSA koolitustel silma peal ja osalen tööajast lähtuvalt kõigil nende poolt pakutavatel koolitustel. Lisaks asusin õppima erialal, mis annab ka võimalusi end IKT vallas täiendada. Samas 4-ndat punkti ma nagu ei täidakski, sest ma ei analüüsi andmeid ega sõnasta järeldusi. Mul on küll wordpressis lehekülg, kus kajastan lastega tehtuid meediategevusi, kuid ma pole neid tegevusi hinnanud ega analüüsinud. Lisaks on mul kõik vajalik  kaustadena ja failidena arvutites ja mobiilis.

Milliseid õppetegevusi selle pädevuse arendamiseks saaks teha? 

Eelkõige tuleks suhelda inimestega, kes töötavad it-tugedena, sest enda kogemusest võin öelda, et neilt saab kõige enam infot ja ideid. Nendega olen saanud tuttavaks HITSA koolitustel. Kasuks tuleks kindlasti enda it- pädevusi kajastava blogi pidamine. Lisaks aitab arengule kaasa, kui proovida kasutada IKT vahendeid õppetegevuste läbiviimisel.

Milliste tehniliste vahenditega neid tegevusi toetaksid?

Erinevate riistvarade kasutamine (tahvelarvutit, lauaarvutid, sülearvutid, nutitelefonid, puutetundlik tahvel jne). Kui puutetundlikku tahvlit pole, siis abistab projektori kasutamine, et kuvada suurt pilti kõikidele vaatajatele.

Iseseisev töö- Reeli

Valisin pädevusnõuete hindamiseks: Tööalasesse arengusse ja eestvedamisse panustamine.

Alaliselt ma lasteaias ei tööta, kuid kokkupuude on kogukonna lasteaiaga tihe (abistan juhtkonda ning õpetajaid nii praktikate kui töögruppide näol), siis leian, et saan just enda panust lasteaia tööalasesse arengusse kõige täpsemalt hinnata. Teiste teemade puhul peaksin ma suuremalt jaolt ennustama, mida ma õpetaja oskaksin/saaksin ära teha. Tegelikult on sama ka antud teema juures, kuid leian, et see peatükk võiks reflekteerida minu tuleviku panust enda kogukonna ning lasteaia töö parendamiseks.

  1. osalevad õppijate õppimise parendamiseks kohalikes ja üleilmsetes õpikogukondades eesmärgiga uurida tehnoloogia loomingulise rakendamise võimalusi;

Hinne: Kesktase. Olen alati valmis uuteks väljakutseteks ning valmis õppima, et ennast edasi arendada ja ka koolitustest saadud kasu võimalusel teistele jagada. See on ka üks põhjus, miks ma antud erialal õpin. Kahe aastaga olen õppinud väga palju uut ja huvitavat, mida ja kuidas lastega veel põnevamalt teha. Kahjuks ei ole nende teadmiste rakendamiseks sama palju aega jagunud, kui nende õppimiseks. Samuti tean, et väga palju informatsiooni ja teadmisi on veel tulemas.

  1. demonstreerivad eestvedamisvõimet, näidates tehnoloogia kõikjale ulatuvust, osaledes mitmepoolses otsustusprotsessis ja kogukonna kujundamises ning arendades teiste eestvedamis- ja tehnoloogiaoskusi;

Hinne: Kesktase. Seoses töögrupiga enda kogukonna lasteaia juures leian, et olen just seda punkti täitnud. Minu ülesandeks on loodusraja maketi rajamine ning kujundamine. Esialgsed mõtted olid, et lihtsamate vahenditega (paint, word, picasa jne) on võimalik luua mingi alusdokument. Kui tuli hakata tööga reaalselt tegelema, siis selgus, et see on täiesti võimatu missioon. Seejärel tuli hakata alternatiive ning abi otsima, et töö ikka tehtud saaks. Sain väga palju uusi võtteid ja tehnikaid selgeks ning tutvusin uute programmidega. Harisin antud ülesandega ennast ning sain oma panusega ka teisi aidata.

  1. hindavad ja reflekteerivad regulaarselt ajakohaseid uuringuid ja professionaalset praktikat selleks, et kasutada õppijate õppimise toetamiseks olemasolevaid ning uusi digitaalseid vahendeid;

Hinne: algtase. Antud peatükiga tegelen ma praegusel eluetapil Tallinna Ülikoolis õppides haridustehnoloogiks, kus ma õpin kasutama erinevaid tehnoloogilisi vahendeid laste õppetegevuse innovatiivsemaks ning tõhusamaks muutmiseks. Samuti õpetatakse enda haridustehnoloogilisi pädevusi kolleegidele edasi andmiseks.

  1. panustavad õpetaja kutse, oma kooli ja kogukonna efektiivsusse, elujõulisusse ja enesearengusse.

Hinne: Algtase. Minu panus enda kogukonna heaolusse on hetkel üsna väike. Samas olen valmis ennast harima ning enda kogutud teadmisi tulevikus edasi andma. Kogudes praegu ülikoolist teadmisi, tegeledes lasteaiaga seotud projektidega saangi tulevikus panustada kõikidesse eelolevatesse punktidesse.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s