Iseseisev töö 1 – akadeemiline postitus

 

Ligi 10 000 aastat tagasi tekkis  inimkonnal vajadus end jagada pealikkondadeks ning luua tööjaotus.  Toonane  tööjaotus aga kujutas endast pigem hundikarja süsteemi.  Tänapäevane juhtimismaneer  keskendub rohkem koostööle ja meeskonna tööle. Samas on juhtimine omaette valdkond, milles toimub kaasajale omaseid  positiivseid muutusi. Nii on ettekujutus ja arusaamine juhtimisest rahvuskultuuriti erinev. Seejuures mitte ainult ei erine juhtide käitumine vaid ka alluvatepoolsed ootused juhtide käitumise osas. Seega peetakse oluliseks millised isikuomadused ja käitumismaneerid on omased heale juhile (Ajakiri Director, 2015).

Kindel on see, et hea juht juhib efektiivselt iseennast ja oma tööd. Juhiks olemiseks ei piisa sellest, et sa oled intelligentne, töötad kõvasti või oled tark. Efektiivsus on midagi muud. See nõuab juhilt, et ta teeks kindlaid ja üpris lihtsaid asju. Efektiivsus ei ole kaasasündinud, aga kindlasti on see õpitav. Efektiivsus tähendab seda, et tehakse õigeid asju ja neid tehakse õigesti (Ajakiri Director, 2016).

Nii on jõutud arusaamisele, et kui keegi teeb midagi ei tähenda see seda, et see on juhtimine. Kaudselt mängib  juhtimisel igaüks meeskonnas oma osa. Protsessi juhitavus või alajuhitavus sõltub sellest, kuivõrd võimekad on sellega seotud inimesed.  Protsessi võib juhtida igaüks, kuid juhiks arenetakse ja õpitakse uurides, kogedes, luues ja paljude erinevate tegevuste kokkuvõtva tulemusena. Juht peab julgema vastu võtta otsuseid mis alati ei pruugi kõigile meeldida ning kui langetatud otsused polnud õiged siis pead sa tegelema ka nende tagajärgedega. Juhtides alati analüüsida tehtud otsuseid, millised neist olid õiged või väärad (Postimees, 2017)

Seega jagunevad juhi tööülesanded kaheks – ülesanded, mida ta peab ise ära tegema ja need ülesanded mida ta peab jagama oma alluvate vahel. Juhi tähtsamatest  tööülesannetest on korraldada  tööülesannete jagamine meeskonna vahel nii, et igat ülesannet täidaks selleks kõige pädev ja vastutusvõimelisem inimene. Lisaks kaasneksid sellega proportsionaalselt sobilikud õigused ja kohustused. Seda tegevust nimetatakse delegeerimiseks. Tööjaotuse põhimõisted on õigused, kohustused, vastutus.  Juhi kohustuseks on delegeerimine, nii nagu  oma ala spetsialist peab kõik tööülesanded ise teostama. (Kaasaegsed juhtimisteooriad, 2009)

Nõustun sellega, et mida rohkem on organisatsioonis üksusi ja/või allüksusi, seda täpsemalt peavad olema paika pandud suhtlemist ja informatsiooni liikumist puudatavad reeglid. Mida suurem ja/või keerulisem on organisatsioon, seda ametlikumad peavad olema ka suhted, eesmärgil vältida informatsiooni kadu ja sellest põhjustatud probleeme organisatsioonis (juhtimine, 2016).

Lasteasutuse haridustehnoloogil tuleb oma töös kasutada erinevaid võtteid, sest valdkond mida haridustehnoloog valdab ei ole kõikide õpetajate ning juhtide pärusmaa. Haridustehnoloog peab valdama väga hästi suhetele  orienteeritud juhtimisstiili.  Haridustehnoloogil tuleb luua suhteid nii ülemuste, kui ka kolleegidega ning suhelda viimastega, kui võrdväärsetega. Haridustehnoloogil tuleb olla kursis ka infoga, mida ülemused salajas armastavad hoida, nagu näiteks finantsplaneerimine ja eelarve koostamine. Haridustehnoloogil on vaja olla kursis summadega, mille alusel saab koostada eelarvet, kui palju raha saab eraldada näiteks IKT- vahendite soetamiseks jne. Seejuures tuleb olla selge eneseväljendusega ja avatud. Lisaks on vajalikud liidriomadused, mille tulemusena inimesed vabatahtlikult soovivad ideedega kaasa minna ning olla niiöelda juhtivad (Kaasaegsed juhtimisteooriad, 2009).

Olen erinevates valdkondades töötanud 12 aasta  ning puutunud kokku erinevate juhtumisstiilidega. Ülemustega, kes on mentoriteks ning samas ka nendega kes on vaid tulemustele orienteeritud. Tulemustele orienteeritud ülemuse käe all töötamise aeg jäi mul väga lühikeseks. See on andnud hea kogemuste pagasi, millega haridustehnoloogina arvestada. Enda kogemusest võin järeldada, et haridustehnoloogina on kergem teha tööd kollektiivis, kus oled mõnda aega õpetajana töötanud. Leian, et neil inimestel, kes pakuvad haridustehnoloogi teenust võõrastele inimestele on raske jõuda päris kõigini. Oma maja haridustehnoloog teab juba iga kolleegi tugevusi ja nõrkusi IKT- valdkonnas. Nii oskab ta paremini tuua uusi vahendeid ja meetodeid enda maja kolleegideni ja ülemusteni.

 

Ajakiri „Director“ [2017, veebruar 19] http://www.director.ee/juhtimine-sdame-ke-ja-peaga/

Ajakiri „Director“[2017,veebruar 19]  http://www.director.ee/juhtimise-tulevik-on-sinakasrohekas/

Ajaleht „Postimees“[ 2017,veebruar 19] http://majandus24.postimees.ee/763508/mis-on-juhtimine-ja-milline-on-hea-juht

Juhtimine. [2017, veebruar 19] http://juhtimine.weebly.com/juhtimise-funktsioonid.html

Mihhailova, G. (2009). Kaasaegsed juhtimisteooriad. Pärnu. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14232/kaasaegsed_juhtimisteooriad.pdf?sequence=1

 

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s