Ülesanne 1

Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Infojuhtimise eesmärgiks on infovajaduse väljaselgitamine; informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha õiget informatsiooni kättesaadavaks õigel ajal.

Infojuhtimine(information management)
– keskendub informatsiooni tõhusale korraldusele ja
haldamisele,
– kiirendab otsuste vastuvõtmise protsessi,
– lihtsustab muudatuste tegemist ning
– hoiab kokku aja- ja finantsressursse.

Teadmusjuhtimise(Knowledge Management)  mõiste oli algselt mõeldud äriga tegelevate firmade tegevuse kireldamiseks. Seejuures on aga teadmusjuhtimise mõiste  aja jooksul täiustunud ja muutunud ning uueks saanud.  Tänapäeval on  innovatsiooni ja tehnika kiire arenguga  ka hariduses asendunud infojuhtimise mõiste pigem teadmusjuhtimisega, mis on oma tähenduselt laiem ja hõlmab erinevaid osi.

Teadmusjuhtimises kasutatavad mõisted:

  • teadmustöötaja(knowledge worker) (Drucker 1959)
  • väljendatavad teadmised (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge) (Polyani 1966)
  • informatsioon – andmed, faktid ja teadmised;
  • teadmised – omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus – informatsioon tähendust omavas kontekstis; teadmiste kogum, teadmised ja vaiketeadmised.
  • praktikakogukond (communities of practice) (Lave & Wenger 1991) – inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Aastal 1980 võttis Karl Wiigi esimest korda kasutusele termini “Teadmusjuhtimine”. Mõiste aga levis 1990ndatel ning hakkas aegapidi muutuma. Algupäraselt oli tegemist  juhtimisalase terminiga, kuid tänaseks on kujunenud strateegia, mida võib vaadelda kui teadlikku ja eesmärgipärast lähenemist organistasiooni teadmusele.
Peamised esindajad lisaks Wiigile on

Hedlund (1994) – organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsess.

Scarabough jt (1999) – protsess või praktiline tegevus teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

Roots jt (2008) – teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonis.

Prusak (2001) – informatsioon ja teadmised/teadmus kui olulisem ressurss organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks.

Nonaka ja Takeuchi (1995) – teadmusjuhtimine kui strateegia, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.

Koenig (2009) – teadmusjuhtimine on pigem seotud organisatsioonikultuuriga ja selle muutmisega kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

 

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja sellele iseloomulikud tunnused

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme arenguetappi:

Esimene etapp on seotud kiire info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguga 1990ndatel aastatel. Infokeskonna kiire areng andis võimaluse ka asutusesiseselt kasutada uusi võimalusi, et saavutada kiirem info vahetus erinevate struktuuride vahel ja vältida info kadumist. Selles etapis arenes kolm teadmusjuhtimise komponenti – teadmusvarade juhtimine, teadmustehnoloogiad ja teadmuse hindamine.

Teises etapis tõusis olulisele kohale inimressurss ja selle väärtused. Peeti oluliseks organisatsiooni sisest õppimist, kujunesid välja kogukonnad, kus jagati praktilisi kogemusi ja jagati teadmisi. Kujunesid välja mõisted  – organisatsiooniline õppimine, organisatsioonikultuur, intellektuaalne kapital.

Kolmandas etapis kerkis esile infosüsteemide olulisus seoses infodisaini- ja struktuuriga. Keskenduti otstarbekale info edastamise süsteemidele ja organiseerimisele, et kasutajal oleks lihtne leida vajalik info ja ta teaks kust ja kuidas info kätte saada. Teadmusjuhtimisse lisandusid mõisted – teadmiste arhitektuur, teadmuseestvedamine, muutustejuhtimise strateegia.

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on tugevalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega. Lisaks ka juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlusega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga jne. Erinevad teadlased seostavad teadmusjuhtimist raamatukogu ja  infoteadusega, kommunikatsiooniteadusega.

Epistemoloogia  ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist.

Epistemoloogia tegeleb küsimustega: Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumused õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale eelnevalt olemasolevale vundamendile?

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine keskendub organisatsiooni tõhusale info haldamisele ja edastamisele, et saavutada paremini püstitaud eesmärke. Informatsiooni saab talletada ja säilitada. Teadmusjuhtimine keskendub inimeste teadmistele, sest teadmus on inimesressursiga lahutamatult seotud. Seega teadmisjuhtimise oluline eesmärk on luua strateegiad, mille kaudud saab inimestes teamisi kasutada asutusele vajalikul hetkel.

Teadmiste tüpoloogia

Traditsiooniline teadmiste püramiid (DIKW mudel – Zeleny 1987)

  1. andmed (data)– informatsiooni koostisosad (märgid, sümbolid või nende kogumid);
  2. informatsioon (information) – andmed, teated, faktid, ideed sündmuste, asjade, protsesside, nähtuste jm kohta;
  3. teadmised (knowledge) – indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  4. teadmus/tarkus (wisdom) – informatsioon tähendust omavas kontekstis

 Teadmiste hankimise viisid ja allikad 

  • Parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – organisatsioonis on olemas hea praktika kirjeldus, mis aitab paremini eesmärke saavutada.
  • Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – see koosneb erinevatest dokumentidest, mateerjalidest, andmetest, kirjesldustest.
  • Praktikakogukonnad (Communities of Practice) – ühist huvivaldkonda omavate isikute võrgustik, mille kaudud jagatakse kogemusi ja teadmisi.

Kasutatud kirjandus:

Virkus, S. (2015). I Moodul: Sissejuhatus teadmusjuhtimisse. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/777647/mod_resource/content/2/MOODUL%201.%20Info%20-%20ja%20teadmusjuhtimise%20m%C3%B5iste.pdf

Vikus, S. (2017). I Moodul: Info- ja teadmusjuhtimise
teooriad ja praktika.  Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1809996/mod_resource/content/1/Info-%20ja%20teadmusjuhtimise%20teooriad%20I%20moodul%2030.10.2015.pdf

 


					
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s