Ülesanne 3

Ülesanne 3: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

  • Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

Õppiv organisatsioon on organisatsioon milles toimub pidev õppimine ja ümber kujundamine. Selline organisatsioon tegutseb jätkusuutlikult, kontrollides ja täiustades seejuures protsesse. Läbi selle omandatakse, jaotatakse, tõlgendatakse, säilitatakse organisatsiooni edukus.

  • Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Õppiv organisatsioon arenes 20. sajandi lõpus. Mõiste “õppiv organisatsioon”  võeti esmakordselt kasutusele Peter Senge 1990 aastal. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni peamisteks esindajateks on : Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts ja Bryan Smith.

  • Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel

Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel seisneb suhtumises muudatustesse ja muutmisse. Lisaks sellele on oluline analüüsida, miks antud arendusmeetodeid kasutatakse. Õppivas organisatsioonis ei ole oluline uute teadmiste omandamine vaid olemasolevate teadmiste oskuslik kasutamine ja valmisolek õppimisele.  Õppiva organisatsiooni üks suurimaid erinevusi ongi pidev nn kahtlemine ja analüüsimine, et selgitada välja parimad praktikad.

Samas võib öelda, et õppiv organisatsioon ei ole täielikult valmis mudel vaid suund, mis toetab organisatsiooni korraldust ja arengut. Õppiva organisatsiooni näol on tegemist on järkusuutlikult tegutseva organisatsiooniga.

  • Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis

Teadmusjuhtimine on teadmiste loomise ja teadmiste süsteemse analüüsimise juhtimine organisatsioonis. Õppivas organisatsioonis on oluline töötajate kaasaminejuhtimisse ning meeskonnatöö ja suhtlemine. Seega tadmusjuhtimine toetab õppiva organisatsiooni kujunemist.

  • Tehnoloogia sh. haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Õppivat organisatsiooni iseloomustab pidev tegevuse analüüsimine ja uuendusi toetav kultuur. Seejuures ühendatakse olemasolevaid teadmisi uutega. Haridustehnoloogia valdkonnas aga kasutatakse  hariduse uuendamiseks tehnoloogilisi vahendeid. Seega võib öelda, et haridustehnoloogia tegeleb organisatsiooni (kool, lasteaed jms.) uuendamisega ning õppiva organisatsiooni loomisega.

  • Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine

Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppeeesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus. Formaalne õpe on õppijate seisukohast tahtlik ja sageli on suur osa formaalharidusest teatud tasemeni kohustuslik.

Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Üldjuhul ei lõpe selline õpe tunnistuse saamisega. Informaalne õpe on õppija seisukohast tahtmatu (või juhuslik). Sellel on tulemused, kuid need ei ole enamasti õppija jaoks koheselt nähtavad ja neid tunnustatakse harva.

Mitteformaalset õpet (non-formal learning) võib toimuda väga erinevates keskkondades, mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve (nt loodus). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka nt vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Õpe on siiski korraldatud, õppeeesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses.

  • Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus

Organisatsiooni infokultuur käsitleb organisatsioonis teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega. Infokäitumine on seotud aktiivse ja passiivse informatsiooni vastuvõtmise ja käsitlemisega. Infokirjaoskus ehk infopädevus kujutab endas süsteeme, mis toetavad suhtlust erinevate ühiskondlike gruppide vahel.

Kasutatud kirjandus: I I MOODUL: Teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon.Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/789537/mod_resource/content/3/II%20Moodul%20Sissejuhatus.pdf

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s