Reflektsioon 2 loeng. Õppedisain

 

Loeng algas meeldetulestusega kursusest, mida pean väga heaks. Jälgin kuruseprogrammi, kuid kordamine on endiselt minu puhul „tarkuseema“.

Meeldis, et loeng oli pühendatud ühele õpidisainile: Loengu teemaks oli peamisel Merrill: Õpetamise esmased printsiibid.

PROBLEEMID/ÜLESANDED

  • Lõimimine
  • Aktiveerimine
  • Rakendamine
  • Demonstreerimine

Teadmistele ja õppimisele lähenemine, õppimine pole valmis teadmiste omandamine vaid kõik need asjad on sotsiaalselt konstruktueeritud.  (Hõim on olemas, kellel puudub sõna punane.)

Merrill läks arvamussõtta. Raamatu kolm esimest peatükki kirjutasid vana pool ja teise poole noored  ning kolmandas osas oli sümbioos. Nad suutsid Merrillit mingil määral veenda.

Merrill uuris nii pedagoogilisi kui õpetlikke disaini, ja uuris mis on empiiriliselt kinnitust saanud. Tulemuslikul õppimisel on 5 esimast printsiipi.

  1. Õppimine on tõhusam, kui see on ülesehitatud ülesannete lahendamise peale. (Et siis pigem eelistada sõna TASK) Hea disain on eluline. Hästidisainitud exceli kursus. Vanatädi tegi kohviku ja soovib laiendada. Pank aga soovib raamatupidamist arvutis. Siin on kaustik. See tuleks ümber teha arvutisse.
  2. Õppimine on tulemuslik ja tõhus, kui õppijal on õppeprotsessi käigus aktiveeritakse varasemad teadmised. Kui tal ülesande lahendamiseks läheb varasemaid teadmisi. Aktiveerimine, kuidas seda sama excelit on teistel juhtudel rakendatud. Kus varem on dokumenteeritud.
  3. Õppimine on tulemuslik ja tõhus, siis kui õpetaja näitab ette mida ta ootab õpilaselt, kuidas seda sama asja sooritab meister. Demostreerimise printsiip, õpetaja näitab, kuidas ta ise Horvaaatia perereisi planeerib (bensiin ja öömajad).
  4. Õppimine on tulemuslik ja tõhus, siis kui õppijale antakse võimalusi oma uusi teadmisi rakendada, mingis reaalsels olukorras. Rakendamine : Siis õpilastel on valmis disainitud ülesanne lihtsamast raskemaks.
  5. Õppimine on tulemuslik ja tõhus ning kestev,siis kui õpilasel kutsutakse rakendama, mida ta õppis ka väljas pool kursuse konteksti. Millalgi hiljem. Lõimimine: Õpilased teevad jõulupeo raames exceli, sest nad juba oskavad seda eelneva põhjal.

Suur ülesanne lahutatakse lihtsamateks ülesanneteks. Seejärel toimub komponentide analüüs. Mida ma saan õpetada ära selle ülesannetega. Nt klassi sporditulemuste pingerea järjestamine.

 

Näidis ülesanne
Kirjeldage oma õpisüsteemi/e-kursuse sihtrühma (varasemad teadmised- oskused, hoiakud, motivatsioon, õppevorm , õpikeskkond.

Sõnastage käsitletav eluline probleemülesanne e. Terviktegum (whole task), mille eukas õppija peaks suutma iseseisvalt õpingu lõppedes sooritama.

Koostage ülesannete jadad (kergemat raskemaks)

 NÄIDE:

Hollandi noormees soovib oma eesti keele oskustega avaldada muljet eestlannast tüdruksõbra perele.

Laps võtab varjupaigast kassi ja tuleb toime tema eest  hoolitsemisega.

Õpilased koostavad koostöös turistidele suunatud voldikud ja fotoesitluse kodukoha loodusest.

 Hierarhiline tegumianalüüs.

Töö jaguneb funktsioonideks, mis osadest koosneb ja mis nende all on.

TÖÖ- FUNKTSIOONID- TEGUMID- OPERATSIOONID.  See kõik liigub välja kuni mahupiiranguni välja. Kuni üldise arvutikasutuseni välja.

Soorituse viis: Iga tegumi kohta määratletakse soorituse viisi (kas teeb arvuti taga)

Tingimused: kas teeb üksi, kas internet  on kasutusel.

Ajaline piirang: Ühe leheküljelise kirja sisestamine minuti-kahega.

Sooritusekesksus.

merrill

MÕÕDETAVUS:

MITTE  sõnu teab, , rakenda, analüüsib, sünteesib, loob/hindab VAID KASUTA nimetab, kirjeldab.

Taas oli teemaks BLOOMI õpieesmörkide taksonoomia.

  1. Teadmine- õpilane loetleb, defineerib, tunneb pildilt ära, osutab, demostreerib
  2. Mõistmine-Õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega
  3. Rakendamine- Koostab, teeb, muudab
  4. Analüüs-Analüüsib järjestab
  5. Süntees- Kombineerib, integreerib
  6. Hinnang- õpilane osutab

 

 

Informaatikas on rakendamine oluliselt lihtsam, kui mõistmine. Seletada ei oska, kuna ei ole sõnavara aga kuidagi intuitiivselt oskas seda. Lihtsam analüüs on võrdlemine. Võrdlus on lihtsam, kui asjade omasõnadega põhjendamine/ selgitamine.

Merrill pakub välja mudelit selle abiks. Bloomist jättis alles neli. Merrill lisab, et teadmisi mida sa võid neljal tasemel õppida, need jagunevad neljaks:

  • faktid (teadmise tasandil, ei saa luua. Kaks kuju: vastavus ja loetelu. Faktid sisaldavad nimesid. ),
  • mõisted (loomise tasandil, Nt demokraatia- kuidas õpieesmärki teadmise eesmägil sõnastada.
  • TEADMINE: Õpilane tunneb ära demokraatia definitsiooni, tuubib pähe,
  • MÕISTMISE TASE: Õpilane selgitab oma sõnadega, mis on demokraatia mõiste ja selle erinevaid definitsioone.
  • RAKENDAMISE TASE: Õpilane peab rakendama demokraatiat- klassivanem, Situatsioonikirjelduste põhjal Korea kohta essee kirjutamine.)

Sõnasta õpiväljund:  Õpilane loob iseseisvalt  etteantud nõuetele vastava plakati.- protseduuri alla.

(Õpetüki alla reegel :Kui sa kujundad plakati, mis pole standart mõõdus, siis ei saa välja printida.)

 

 

 

 

 

 

 

 

Pildiotsingu bloom's taxonomy tulemus

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s